Lumeraudne

Peab rõõmustama, laupäeval esimest korda elus peale 14ndat eluaastat poodiumil. Väike ja rahulik Alema karikaetapp suusatamises lõppes ilusa 2. kohaga. Pole paha, arvesse võttes mu enese kerget pessimismi mineku osas. Kokku sõideti 9km, 3km ringil, ja teisel ringil hakkas nagu koitma, et seis ei ole sugugi paha. Keegi mulle visuaalselt märkimisväärselt lähemalt ei olnud saanud ja enesetunne ei olnud tappev. Lõpus aegu silmitsedes tõdesin, et 29min56sek ei ole täna üldsegi paha tulemus, mida rõõmustavam oli saada e-mail, mis pani punkti minu laupäevasele päevale.
Peale ilusat algust kulges terve nädalavahetus ääretult mõnusalt ning rõõmsameelselt. Ühepäevane reisung Rootsi parimas seltskonnas! Superilm muidugi Stockholmi külastamiseks, kerge miinus ja vahelduv päikesepaiste. Ääretult rõõmus reis! Esmaspäeva võtsime kokku taas suuski kulutades. Ei ole sel korral olnud tavaks, reisida suuskades ja seda päevavalges. Sigalahe! Langevate helveste vaikuses ennast unustada. I...............

Suusad soojad

Kesistest ilmaoludest hoolimata olen jõudnud kolm korda suusad alla panna, esimene praktiliselt ühepäevane aken märjal lumel ja uduvihmas jäi küll nädalakese taha, kuid täna laupäevasel lumel lisandus veel kaks korda. Kokku 60km lund on number ja edaspidi seda enam plaanis summerida ei ole. Suusad saavad sellisel rajal küll kergelt kannatada aga mõnus on sellegipoolest...süda justkui seiskuks, kui käimas ei hoia.
No tore tore! Homme musiga spinningusse!