Nonii, saigi siis tegu tehtud. 50km viimase lume võistlust vol. 1 läbitud. Tulemus on kehvapoolne, oma klassi viimane ajaga 3:44:23, kuid kui arvestada, et 1/3 startijatest katkestas ja nii mõnigi registreeruja ei julgenud startida siis pole paha. Aga krt, no nii rasket sõitu ei ole mina ka elu sees näinud. Suusk ilmselt ei töödanud ja kliima oli liiga hea :D Viimaselt ringilt tulles näitas termomeeter +10 ja võis kenasti konni kõrvale päikest võtta.
Lühidalt siis sõidust ka. Esimesel ringil üritasin teise grupiga kaasa minna aga peale 4ndat km oli asi selge. Sõit tundus raske ja pilk pulsikellale andsid aru rahulikumalt võtmiseks. Keskmise pulsiga 181bpm 50km läbi sõida. Teine ring keskmine 176bpm, peale järjekordset korrigeerimist 166-170bpm lõpuni. Kolm ringi enne lõppu juhtusin ainsa puhtalt klassikasuusaga sõitu läbiva võistlejaga ühele pildile. Mõlemad tõdesime, et sõit hirmraske. Ta isegi mainis, et sihilikult klassikasuusaga rajale tulnud, et ei tekiks liigset soovi võistlema hakata :D No on mehed, klassikul ei pea ja vabal peab hirmsat moodi. Nii me siis veeresime pea kaks ringi koos, mina ikka pidades ja tema libisedes.
Kunagi 31.01 kui sai Viru Maratonile mindud ütlesin Mõedakule sõites kuldsed sõnad: "Mina ei kavatse katkestada, lähen lõpuni kasvõi käpuli roomates!" Viimane on nüüd päästnud ka mind. Kui Henry Tartu Maratoni viimastel kilomeetritel põlvevalu küüsis raskel sammul just minu öeldut meenutades suutis ennast lõpuni minema motiveerida siis minuga oli laupäeval sama. Lausa topelt, sest ei tahtnud mina süüa oma sõnu ega alt vedada meeskonnakaaslast.
Selline see siis oli. Keila Viimase Lume 50km. Üks värvikas võrdlus veel lõpetuseks. Mõtlesin vahetult peale sõitu kuidas enese tunnet viimasel ringil kirjeldada ja tulemus selline: KUI KEEGI OLEKS MULLE ÕUNA ANDNUD, SIIS HAMBAD OLEKS MA SUUTNUD ÕUNA SISSE LÜÜA AGA TÜKKI KÄTTE EI OLEKS SAANUD.
NB! Ratas tuleb osta! Esimene EEC etapp on juba 2.mail :)
Izi:P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar