Trennihullus on võtnud võimust. Kolmapäev 1+1tundi, Eile 1,5tundi ratta seljas. Perse ei valuta, jalg on veidi tuim, kõik läheb ülesmäge. Muidugi eilne sõit oli keeruline, jalad ei ole harjunud mööda siledat maad väntama. Pidev koormus ei anna nii head võimalust taastuda kui küngastel. Füsiloogiline eripära vist? Spriteri tüüp, ei ole mitte ühtlane rebija vaid sujuv sebija. Keevitab paremaid riime kui Toe Tag täna Öötöö'l kuhu ma ei lähe. Värdjalt palav on siin, aitab....metsa vahel näeme ja ku näeme siis paneme ja võtame.
Ja vaadake ikka naabrist paremat, sest kust inimene ikka mujalt õpib kui teiste pealt. Või ei ole nii...õige küll jah...ikka ise tehes. Tehke!!!
Minu hitihoiatus Pendulumi uuelt plaadilt. Ei ole väga Pendulumi teema minu arust aga noh, eks tuleb teha mis meeldib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar