Esimene osa järjejutust "Frank Paul"
Õhus on sügise lõhna, roostes käsipuu kodutänava toidupoe ees on tuvide poolt kenasti täis lastud. Viimane tuvi torul hooranud tuvimaffiast lendab suurest tööst väsinuna kõrgustesse kui Frank veel viimast mahvi põlev sigarett hambus oma poereidilt, valges hommikumantli pael mööd maad lohisemas, kodu poole kooberdab. Teda ei häiri sel hetkel miski enam kui poest saamata jäänud juust. Mõttes sõimab ta poepidajat, kes kurat ühel päevalt võiks endale selgeks teha, et teda absoluutselt ei huvita kuid laagerdatud tihe ja sitke goudakänakas. Kilekotti kandev käsi tõmbub pihust higiseks, pinge on peal ja hetkeks vajub maapind alt. Uus sigarett lendab suule ja ragiseb isukalt tõmmatud mahvil. Teekord veereb mööda punaseks värvunud vahtralehtedega ääristatud kõnniteed, läbi pargi ja siis ikka vana tuttavat, igahommikust, rada kino kõrvalt mäest alla kodutänavasse. Inimesed on täna äärmiselt eredad ja erksad. Tervitatud saad siin linnas igal tänavanurgal, pea kõik tunnevad üksteist ja kliima on kodune. Frank aga ei pane täna seda kõike tähelegi. Teda on haaranud soov astuda läbi kodutänava kohvikust. Tellinud kaks liivasaia ja tassi kohvi istub ta käsipõsakil aknaesise laua ääres ja üritab oma jahtuvasse kohvitassi ära lahustada kahte suhkrutükki. Liivasai on vastikult kuiv aga see on tema lemmik, eriti värske ja magusa kohviga. Neil hetkil tunneb ta ennast nagu linnapea, staar ja armastatud mees keda sama palju armastatakse kui vihatakse.
Poolteist nädalat ei ole mitte sitaagi liigutanud:P Jube tunne on juba..nagu oleks tanki alla jäänud. Keha on kange ja ei anna kuidagi olla. Edukas on olla laisk. Ootan juba millal saaks veidi liigutada. Järgmine nädal raudpolt saalihoki, muidu ma siia äängi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar