Eile öösel ma nägin midagi, täiesti ulmelist aga kohutavalt reaalset. Nägin oma maakohta mida me vennaga jõudumööda nokitseme. Ja mulle tundub, et ma tean mida me peale elumaja korda saamist plaanima hakkama ja see on sõna otseses mõttes mässiv. Alustame kõige tähtsamast! Ilm oli pärikseline, muru kollakaks põlenud, küünist levis värske heina lõhn. Jämedate männist sammastega fasaadi taga peitis ennast palksein millest kõrvalhoone üks nurk oli vanast ahjukivist laotud ja suure pisut looka vajunud aknaga. Küüni all kükitas heinaveoks ette valmistatud traktor ja mis seal salata laudas olid noored krussis sabadega vigurvändad omapea ringi jooksmas. Laastukatuses haigutas välja võimas rõdu. Kõik oli nii kodune ja õige, selles oli hinge. Tuleb meelde jätta..
Mis siis täna veel. Eile avastasin, et juba 5.01.2011 plaanitakse keila pikamaasarja suusaetappi. Tundub pisut ebareaalne aga krt teab, igastahes tuleb trenni tõsisemalt hakaat võtma ja seda ma ka tegin. Uus kaigas aitas nii mõnegi palli päästa täna saalihokis...jaa see relv on täelik loom. Eks vaata alumist pilti, siis saad aru millest jutt :D
Ei no mida sa nüüd vaatsid siis, vaata ikka seda alumist. Kaua võib :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar