KepidPuruks

Täna ei ole pika kribamise tuju, suvi vist. Aga panen siia kirja oma kolme kahe ja poole nädala saavutused. Kõik algas ühel ilusal reedesel päeval, kui Tartus nurmenukud juba pead mättast välja venitsid ning homses ootas Rõuge mägine maastik. Sigaveriselt ilus ilm oli muidugi, esteks küll petlik, kuid hiljem nagu paradiis. Päikesepaistes rattal 53km karmi Rõuge rada, kingituseks juba esimeselt etapilt hooaja eesmärk, koht 300 sees :D 299 ajaga 2:50.11, paralleelfinish HE'lase ja selleaastase tiimikaaslase Rauliga, mille tema kahjuks või õnneks sama ajaga peenelt sättides siiski protokollis võitis. Siit algas minu kolgata tee, Harju Elektri rattatiimi teine mees. Ratas on vinge, töötab asilselt ja annab lootust parandamiseks. Enesetunde poolest oli hea sõit. Sõidu ajal olin ka tunduvalt paremal kohal kui finishijoonel, nimelt 270'e kandis, kuid kerge nõrkemine andis mõned kohad. Ja Seal ees otsas enam ei halastata, jube paugutamine. Peale sõitu ei mäleta ta muud kui päikest ja head isu, süüa tuli kahe suupoolega ja nii palju kui sisse mahtus. Hirm järgmisel päeval terendava Tartu Jooksumaratoni 23km'l kustumise ees oli aus. Pühapäevane tuuline suvepäev, kõik tundus toimivat, enesetunne oli üsna kobe arvestades eilset. Jooks kuumuses, tolmus aga ilusal maastikul. Väga fun ja isegi ei kustunud. Kingituseks 488's koht ajaga 1:54.00. Kilomeetri aeg tuli parem kui eelmisel suvel esimest korda üle 12km joostes Keila Jooksul, siis kui ei eksi sai 21,1km asfaldil läbitud 1:48, nüüd maastikul/kruusal 23,4km 1:54. Esmaspäeval oli jalg jõhkralt kange, ei ole eesmise aasta algusest, kui suusamaratonidega sai algust tehtud nii tugevat valu lihases tundnud. Koorum koormus koormus.
Aga neljapäevaks, kui tuli asuda teele Viljandi suunas, läbimaks kaitseväe kordusõppuseid, oli jalg nagu uus ja pea püsti. Nüüd on rida vaikust, sest metsas ei toimunud mitte sittagi peale passimise, vaid üks päev oli sisukas. Vihmas lebada, seista, olla, magada, mitte magada, mitte olla, mitte mõelda tekitas pingeid. Õnneks oli meie jagu 5+ seltskond. Generatsioon 24-50a, üks seenior, üks nork ja 6 etturit. Kõik parajad boheemlased ja sellest oli ainult rõõm. Sellel toredal üritusel ei saagi muul viisil. Milleks kulutada oma energiat uuesti tegemisele, peenelt viimislemisele, kui on teada, et veel hetk hiljem ei ole sa enam seal vaid oled juba siin. Mitte et me oma eesmärki ei täitnud, vaid me tegime seda optimaalselt aega kasutades. Kindralite malemäng lahingut ootavate ootavate ootavate sõdurpoistega. Countdown: 300 cartridges from AK47, 100 cartridges from KSP-58, 42 pyjamas put to death. Kes kuulda tahab, mis lähemalt toimus, küsi! :D
Reede, 20.05, jätkus und koduses olus pikemaks, mõte juba pühapäevasel Rakke võiduajamisel. Ilm taas sünnis laupäevaseks muruniitmiseks Vihterpalus ning krossiks Kesk-Eestis. Tulemus 279 koht ajaga 2:43.45. Taas tiimi teine, kahe mintsaga mille kaotasin viimase 10k'ga. Ükskord see juhtub ja ma kestan ka selles tempos lõpuni, taaskord kimbutas paarkümmend kilomeetrit enne lõppu auk. Tuleb teha tihedat koostööd treeneritega ja ülejäänud meeskonnaga minu ühemehetiimis ning midagi välja mõelda. Aga rahuloluks on õhjust siiski. Osavõtjate arvu suurus, lõpuni jõudis lausa 863 ratturit, stardis registreerunuid üle tuhande. Koht 250 sees, võimalik, et ka 200 sees ei ole kaugel. Eile oleks pidanud 250 sisse jõudmiseks sõitma 2min41sek kiiremini (täiesti reaalne) ja 200 sisse umbes 8min30sek (Õujeee).
Armastage!!! Adiios
CS004 ∆ Clown n' Sunset Collective - Her String by Clown and Sunset