Eilsel õhtupoolikul selle nädala teine ots, sedapuhku 30 minutit terve distakts ühtlsases mõõdukas tempos. Pimeduses on päris lahe hiilida, kohtusin teel kahe koeraga jalutava koeraomanikuga. Teine situatsioon tundub tagantjärele veidi koomiline, nimelt olin taas linnatulede valgusesse jõudmas kui kogukam kuju tänavalaterna valgusvihtu ilmus, kohesel ümber pööras ja hüüatas "Friedrich ei puutu". Ma mõtlesin möödudes koeraomanikust nonii, kus see isane koerakolakas siis nüüd on? jõudsin laterna alt taas pimedusse ja ootasin nime põhjal midagi rotveileri sarnast, kuid selle asemel oleks peaaegu taksikoera pooleks astunud. Selline värvikas juhtum.
Taksikoer on ohtlikum, kui sa arvata oskad ning peaksid jumalat tänama, et sa talle peale ei astunud, sest tulemus oleks olnud võrreldav miini peale astumisega ning jalalabast ilmajäämisega...
VastaKustutaInts