Kui Savisaare saaga jätkub siis mina olen vahepealsest blögamise madalseisust üle saamas. Sai vahepeal mõtteid kogutud, enda jaoks suviseid eesmärke ja plaane seadnud ning mõnusalt rattatrenniga algust teinud. Tõsi, täiesti kehtiv tõsiasi on taas faktiliselt tõestust saamas: algul ei saa minema, hiljem ei saa pidama. Krdi nauding on sõita. Ja uskuge mind, rattaga sõites näeb palju enam kui suuskadel libisedes. Ilmselt on selles süüdi kahe liikumisstiili kiiruste vahe aga selle üle otsustamise jätan err'i teadustoimetuse otsustada, kus nagu välja tuli on toimetajaks minu hea sõber. Kuigi me väga tihti ei kohtu, tundub mulle, et piisab ka sellest. Nii et kui sa seda loed siis sulle väike challange, why do person on bike sees more than on skiis. Soovitan kaaluda ka snowfactorit.
A kuulge, mis krdi pederastja selle Savisaare ja Keskerakonnaga jälle on. Ma ei saa aru. Kurgi ja Savisaare võrdlusmomenti peetakse halvaks poliitikaks aga teiste erakondade alusetut laimamist peetakse suurepäraseks müügivõtteks. What a fuck, kuhu on jõudnud välja eestlaste taluvuslävi. Hakkame pihta lihtreklaamist, mina olen parem kui sina, siis põruatakse kohukest ja nüüd võib juba teisele pähe lasta. No on demokraatija, lollide ostu-müügi tehing lõhkeb peagi nagu majandus.
Eile siis istusin juba teist korda sel nädalal ratta selga ja seda Nõmmel. Jaa, ega tõesti ei ole lähemal kohta leida :D Tõsilugu on aga see, et ega sõber peab teise jaoks "ohvreid" tooma, kui seda üldse nii saab nimetada. Koos on ikka chill. Täna on tunda, kuidas keha on väsinud. Millegipärast ei olnud eile nagu õiget söögiisi ka ning peale enam kui kilo kilokalori kulutamist on väsimus lihtne tulema kui paak tühi on. Aga pole viga, täna laeme värske puuviljaga ja küll ta tuleb. Pühapäeval on vaja ikka vaja verstapost maha panna. Millegipärast meenus mulle üks üsna koomiline nali seoses selle tühja paagiga. Lugu siis oli olnud umbes sedaviisi, et keegi härra, ütleme Aljoza pidas paastu ja oli suutnud ilma söömata vastu pidada juba enam kui kolm nädalat, vahepeal oli talvest saanud kevad ning ühel ilusal päikesepaistelisel päeval istus Aljoza värskelt rohelisel murumättal ning mõtiskles oma elu üle, kui juskui maa alt kostis krõmpsutamist. Ei saanud Aljoza esialgu aru, uuris siit ja teiselt poolt kui ühtäkki avastas: "Näe, perse närib muru". Söömine teeb tugevaks aga väike pingutus paneb elama. Tsauu: tsekake hullu videot ka...väga lahe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar