Laupäev

Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev Laupäev
Tänane päev on maha magatud ja ega muud üle ei jäänud. Kuidas seda nimetatakse? Aja leidmiseks? Kell 01:08 tänasel "päeval" heliseb mu telefon ja tee viib Hiiule. Miks mitte minna välja, kui seal ei ole palav, seal ei ole päikest ega inimesi. Praega on muidugi kahju, et keskpäeval randa peesitama ei saanud minna ja tundub nagu peaks mõned asjad ümber mõtlema. Tundub, et ööst ei saa aega võtta. Teada tõde aga vahel on vaja seda tõestada, et aru saada. Stress lammutavatest tööpäevadest ja olematutest õhtutest, sest lihtsalt ei jaksa. Oled nagu tühjaks pigistatud soolatoos. Lamad maas, ei liiguta, paistad läbi ja oled soolane. Ja sedasi veel kaks nädalat. Jah tänane kirja ei ole positiivse alatooniga, lööv ja õilis. Täna on mul nädal aega kopp ees ja kaks veel otsa. Ehk aitab homne 70km rattasõitu kasvatada minus optimismi ja heaolu. Jõgeva ei ole ka nii kaugel, et sealt liiga hilja tagasi jõuda. Ratturipäevitus saab ilmselt pea kolmekümne kaardises päevas tõsise upgrade'i.
Lõpetuseks üks hea hea hea hea lugu, mis jõudis enne R2'te kui Hospital'i Podcasti.
Luv U, Need U, Don't Know What To Do Without U, Don't Know Why I Behave And And.

Heavy Metal, first time under 500...

Seisan üksi mere ääres jalas kollased sandaalid
valged? merevahust sääred hüüan: Elagu skandaalid
Kuna kohe on algamas esimene puhkusepähev siis no hui viitsin siia mingit romaani kirjutada aga tulemused paneme ikka üles. Sedapuhku siis tuli higikiirel rajal selline tulemus meie sel korral kokku tulnud löögirühmale:
434 Hanni Rene 2:03:02
798 Stranberg Indrek 2:27:48
846 Hanni Tarmo 2:38:32
Vaikselt aga kindlalt nihkun Indrekult eest. Aga olgem ausad, see oli ka kõige vastikum maraton siiamaani. Jube kiire rada. Samal ajal oli ka see parim maraton, esimest korda punnisin keskmise pulsiga 170 läbi tervelt 50km ja jalg, selg ega muud kehaosad ei valutanudki. Võis õnneliku näoga veel lõdvestuseks paar kiltsa vurada ja kamraade oodata. Ja tasus! Mõlemad, nii Ints kui vanameister saabusid ilma vigastusteta ja üllatavalt heas konditsoonis (seda ütlesid nad mõlemas ise). Sõit peale esimese 15-20km, mis oli räme paugutamine suunurgad vahused ja jalalihased kui tarretis, puhas nauding. Eesmärk sai täidetud, esimest korda 500 sees, tähistamist väärt.
Kas tõesti saab tõeks ka kunagi välja öeldud eesmärk sõita hooaja jooksul 300 sisse. Kui palju meil seekord puudu jäi? 299 koha aeg oli sel kiirel sõidul 1:56:36! Noh, mis te arvate? Ümmarguselt 6 ja pool mintsa. Aiii, ma arvan et tuleb ära :D Kuigi järgnevatel sõitudel muutub ajaline vahe raja kiirusega proportsinaalselt, siis kõigest hoolimata annab see aimu, kui tihedaks läheb kohtadel alla 500. Iga minut on siin juba arvel... Selline pauk.
Aga mõnusat puhkensit mulle ja meeldivat jaani, kui me enne ei kohtu! Kes Sal-Salleri ja Raua eestvedamisel toimuma saanud kontsertitele ei jõudnud, need ostku endale vähemalt plaat. Kui täna ei kuula, siis homme on hea aegu meenutada:
Disko pole oluline, punk on põhiline - Eesti pungi varajased aastad [3CD],
Bulldozer, 2010
Siia veel üks track, mis Hospitali Broadcastist silma jäi...mõnus bass. Tõmmek, seibid taga...

Average 172bpm

Ükskord algab aega kui kõik südameklapid 172 korda minutis löövad lõkendama, taandub torm ja püüdleb vaikus. Sügavate hingetõmmete õrn kohin kaob, maailm muutud pildiks, mis sind endasse imedes kiirluubis nii selgelt joonistuvat trajektoori pidi tõmbab. Vahel on nii valus, et sa ei taha seda enam kunagi kogeda. Vahel on nii valus, et hiljem see enam ei meenu. Vahel on nii hea, et võtab naeratuse suule. Koguaeg on nii, et kõik on pidev kulgemine.
Keila Rattasõidust näe ei olegi jõudnud kirjutada:D Tulemuseks siis 13'ndal kuupäeval 13. koht ajaga 1:21:44, kaotust võitjale vaid 11 minutit. Keskmine südametegevus 172bpm. Hull madin, ei tea kas kunagi kannatab nii kõrge südametööga 60km ka läbi kimada, 30km tuli igastahes ära. Vot ja nüüd suure ringi küsimus, miks ma ei võitnud? Sellepärast, et minu jalad olid nõrgemad kui võitjal, on see vastus mida me otsime. Siin ei olen enam kahtlust:D Tuleb puit lõhkuma hakata, et rammu koguda. Aga siirast rõõmu peab tunda sellest, et mind kaua jälitanud ning lõpuks tänu minu väikesele põlve mahapanekule mulle järgi saanud ning minust inertsist möödanud võistluskaaslane sai lõpuks peale pikka hiilimist, kavaldamist ja raske jala liigutusi siiski 20cm'ga lutti. Veel 100m enne finishit oli ta mingi 20m edus ja küll ta vaatas taha aga siis oli minu kord ja seda ta ei näinud. Keskjooks põrutas kiirendades viimasel nukil sellise litakaga vastu mötast et pealtvaatajad saad silmad mudaseks, tagumine ratas tegi jalgade võikast väändest õhulennu ja järel ma olingi. Möödumine tuli täna tema ilmselgelt pehmetele jalgadele üllatavalt lihtsalt ja ilmselt suuresti mättast saadus või sinna kaotatud inertsist :D Küte rsk, ei hakka siis sprinteritega jamama eksole...võtab rahulikult:D
Toitumisest! Kas teie teadsite et enamus nõnda nimentatud krõbinaid (hommikuhelbed ja muu selline nodi) reklaamib ennast võõraste sulgedega. Tihtipeale on pakendil kirjas +Ca, mis peaks tähendama, et mõnus suutäis peaks sisadama mõnusalt kaltsiumi aga ei, tegu on müügitrikiga. Nimelt kaltsium lisandub hommikueines küll aga mitte krõbinates, vaid piimas, mida sa neile peale kallad. Nii et kui jooge piima ja sööge puuvilju ja unustage krõbinad ära. Tänud taas Henrile siinkohal, keda võib palgata lisaks jõusaalitreenerina tänasest ka toitumisspetsialistina. High five!
Lõpetuseks veel Ivi kombinatioon 93-84-96, kes aru saab see saab aga see väärib imetlust ja tegu ei ole strateegiliste mõõtudega. Olge normaalsed! Üks hea lugu ka siia lõpetuseks...selline chill track...

Let's run that

Selline nägi siis välja pühapäeva hommik, sassis ja veega. Annimatsile läheb järgmisel aastal kindlasti tagasi. Kordamine on tarkuse suutäis.
Bläuuuuu....get em like....bläuuuuu

Edasi jänesteparv, elu on mõtetult karm

Siin me siis oleme. Taas üks pinalmaraton läbi sõidetud. Sedapuhku siis 59 lõbusat kilomeetrit Rõuge kuumaastikul Jaa, pean tunnistama, tegi ei olnud minu tipphetkega. Ilmselt oli selles kerge süü ka eelmisel õhtul libistatud Jagermeister'il, kuid kindlasti mitte ei saa see olle põhjuseks, miks püss alles peale 30ndat kilomeetrit lahti läks. Ei teagi kas tegu on endo- või eksotermilise reaktsiooniga, kuid kindel on see et suutsin hoida kohta 600 sees, kuidi sigakiirel rajal 10 kaotatud minutit 120 kohta maksma läksid. Heh, aga õlu maitses ikka krdi hästi kui finishisse jõudsin. Ah krt, mis me siin ikka valetame, ei olnud seda õlut kusagil, ere päike ja katkine küürannukk olid. Jaa, tõmbasin küllili korralikult. Maailma käis kolm korda ümber telje x, mis ei paiknenud sedapuhku risti y teljega vaid suundus otse puusse. Ei maksa uljalt tagupidurdaja selja taga metsaveomasina maasse küntud rööpas uhada endal jalad pedaalide küljes kinni. Ei ole veel harjunud, tuleb harjutada. Tehnika jäi aga õnneks ühte tükki ning tühja sest katkisest küünarnukist, viimased 25km panin kõigist ja kõigest mööda, mis ette sattus. Selline lennuk tuli peale, et anna aga rada ja ma sõida. Jalg on superluks ja mitte lähedalegi nii väsinud kui eelnevalt läbitud maratonide puhul. See annab lootust positiivsele tulemusteks tuleval nädalavahetusel. Üks asi aga mis mulle millegipärast igalt maratonilt meelde jäämas, peale tolmu või muda täis suu, iga krdi kord küsib lühema distantsi sõitja umbes poolteist kilomeetrit enne lõppu "Palju veel jäänud on". No kuulge, kui 8,5km tagasi oli silt "lõpuni 10km", seejärel 3,5km tagasi "lõpuni 5km" ning seejärel 1,5km tagasi "lõpuni 3km", siis mida värki:D Väsimus hakkab pähe vist:D Jätke meelde, peale 3km tuleb veel nii palju pressida kui suudad, jalg krampi ja silm märjaks. Tuld...
Out...sincerely yours Jimmy the Popeye