Siin me siis oleme. Taas üks pinalmaraton läbi sõidetud. Sedapuhku siis 59 lõbusat kilomeetrit Rõuge kuumaastikul Jaa, pean tunnistama, tegi ei olnud minu tipphetkega. Ilmselt oli selles kerge süü ka eelmisel õhtul libistatud Jagermeister'il, kuid kindlasti mitte ei saa see olle põhjuseks, miks püss alles peale 30ndat kilomeetrit lahti läks. Ei teagi kas tegu on endo- või eksotermilise reaktsiooniga, kuid kindel on see et suutsin hoida kohta 600 sees, kuidi sigakiirel rajal 10 kaotatud minutit 120 kohta maksma läksid. Heh, aga õlu maitses ikka krdi hästi kui finishisse jõudsin. Ah krt, mis me siin ikka valetame, ei olnud seda õlut kusagil, ere päike ja katkine küürannukk olid. Jaa, tõmbasin küllili korralikult. Maailma käis kolm korda ümber telje x, mis ei paiknenud sedapuhku risti y teljega vaid suundus otse puusse. Ei maksa uljalt tagupidurdaja selja taga metsaveomasina maasse küntud rööpas uhada endal jalad pedaalide küljes kinni. Ei ole veel harjunud, tuleb harjutada. Tehnika jäi aga õnneks ühte tükki ning tühja sest katkisest küünarnukist, viimased 25km panin kõigist ja kõigest mööda, mis ette sattus. Selline lennuk tuli peale, et anna aga rada ja ma sõida. Jalg on superluks ja mitte lähedalegi nii väsinud kui eelnevalt läbitud maratonide puhul. See annab lootust positiivsele tulemusteks tuleval nädalavahetusel. Üks asi aga mis mulle millegipärast igalt maratonilt meelde jäämas, peale tolmu või muda täis suu, iga krdi kord küsib lühema distantsi sõitja umbes poolteist kilomeetrit enne lõppu "Palju veel jäänud on". No kuulge, kui 8,5km tagasi oli silt "lõpuni 10km", seejärel 3,5km tagasi "lõpuni 5km" ning seejärel 1,5km tagasi "lõpuni 3km", siis mida värki:D Väsimus hakkab pähe vist:D Jätke meelde, peale 3km tuleb veel nii palju pressida kui suudad, jalg krampi ja silm märjaks. Tuld...
Out...sincerely yours Jimmy the Popeye
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar