Kaks päeva möödusid must ilma tagasi vaatamata, tuli kolmas ja keetis mulle teed. Kuum mustsõstra tee mustika ja vaarikaga mida ma siiamaani veel maitsnud pole on suurepärane peale päeva, mil suusad kaenlas uksest väljudes võid toime panna enesetapu.
Pole ammu trenniridu kirjutanud, täna siis üle pika aja tilkuva nina ja kähiseva häälega esimene pliiats. Mul ei ole aimu mitu kilomeetrit aga esimesed suusameetrid 41min 42s Max HR 188, Avg HR 169. Üsna tuline andmine kui südametööd vaadata. Sõidu ajal paar korda kiikasin mis seis on. Üritades võimalikult ühtlast tempot hoida tuli peale esimest ringi (8st) HR 160, enne viimast 173 ja siis lükkasin veel kiirust juurde, et aru saada, kui kaugele ma veel võimeline minema olen. Kaks ässa said valusa üllatuse, kui käiguvahetus toimus ja vedur eest kadus. No olgem ausad, nad iseenesest oleks muidu mööda läinud:D aga vaata raiska, pani punuma.
Ja seda rida alustan ma nüüd kolmandat korda, sest keegi suutis mu pea ju sassi ajada vahepeal! Vaatad msni aknasse ja seal seisab :D:D armas :D ja sealt ta läks. Goodbye and be happy...Mõtlesin, et täna üllatan paadunud blogilugejaid pike ja asjaliku sissekandega aga välja tuli nagu ikka. Aga ärge kaotage pead... I'll be back. Kuulake järgmist lugu...värdjalt hea chill. Midagi selles loos on mis paneb mind seda ka homme kuulama. Nägezzz
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar