Mööda kodutänavat ma liikusin käes kinopiletid ja alpikannid. Hambus Rumba möödun jalakäijast keda rõõmsalt tervitan hiljem aru saades, et ei ma vist ei tunne teist.
Täna nägin vana sõpra! Olen temaga juba viimased5 päeva koos veetnud ja tee mis sa tahad, väike tüdimus hakkab tekkima. Too ju ei oska niisama ka olla, ikka vaja 8 või enam tundi päevas mind pidevalt erinevatesse situatsioonidesse juhatada ja salakavalalt suhelda. Olles optimist oskan ikka välja tuua inimesele kohaselt negatiivseid külgi, mis siis on minu sõbra nõrgim külg: ta kurinahk ei oska ise mõelda! teeb tõpselt seda, mis talle ette antakse. Mina olen igastahes meie suhtest väsimas. Kuidas talle öelda, et ma tõesti ei taha temaga iga päev 8 tundi ninapidi koos veeta? Loodan et aeg parandab kõik vead.
Täna on trenn, pühapäeval taas saalihoki liigamäng. Saab raske olema eesseisva vastasega aga me oleme hoos ja leidnud selle, mida kaua otsitud. Lõpuks ometi suudame me palli pidevalt ja vastast väsitades liikumas hoida...fantastiline. Keila suru SEB vastu muru, murumättasse sindrinahad, vaesed märja lõuaga pankurid :D Iseenesest on nende meeskond aukartustäratav. 4 meest on paar aastat tagasi, küll teise meeskonna liimena, meitriliiga kinni pannud ja mõni on lausa koondise liikmena ajalukku kirjutatud. Ilus.
Edu meile ja edu sullegi, kes sa seda blogi vahel sirvid!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar