Ready steady go! Lumi on maas ja tuleb aina juurde. Eile käisin õhtul terviseradadel jalutamas - romantiline, fantastiline. Keila ainus lumekahur pritsis lund, pehmet lund. Mitte et see lapsik tunduks aga kihk oli sellesse hange sukelduda ja talvest mõnu tunda. Ei tea kas ässad saavad nädala jooksul esimese ringi maha? See oleks lahe! Suuskadel on esimene kiht all, nüüd veel libisemise tarbeks ja minek. Tuttuued punased tahavad värskele lumele libisema saada. Olid kotiotsa katki närinud ja irvitasid ootusärevalt mulle lae alt vastu, kui ma eile peale tööpäeva ahju alla tuld tegin. Aiaiaiai no millest ma mõtlen...teist päeva ainult kaks asja: suusatamine ja mustsõsrtatee mustsõtraga. Kamoon, lihtsatest asjadest tuleb rõõmu tunda. Kujutad ette, et ükskord on homme ja oled kõike juba kordi teinud ja kordi näinud ja kordi kogenud ja siis suudad seda veel kõigile kuulutada. No anna andeks aga kui mina olen loll siis sina oled sel juhul amööb. Kanal on ka põnevam elu..kukk..tera..kukk..tera..iga kord kui pead keerab on tuttuus maailm.
Reedel käisin koolitusel ja veendusin taaskord, et mina vajan eesmärkide püstitamist. Küll ma vihkan seda kui mu elu on kaks kuud või enam ette planeeritud nagu tööstuseadmel keda päevast päeva väsimatult ruunatakse aga ilma eesmärkideta on raske suunda valida ja pespektiive näha. Nii et palun ärge tulge minu juurde jutuga millestki, mis mingil ajal mingit moodi mingil viisil mida iganes tegema peab. Juba seda lauset kirjutades läks süda pahaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar