Evita

Eilne riiiiläks, astusin läbi Nokia Kontserdisaalist ja andsin muusikali vastu ära novembris ostetud Evita piletid. Raske hinnata, kas etendus oli tõesti hea või oli mulje kesine. Kindel on see, et hiilgav ja miljonitest kõlaritest koosnev süsteem ennast minu jaoks ei tõestanud. Tekkis lausa küsimus, kas see üldse toimis? Kohati oli orkester vokaalist üle ja nii jäi mõnigi magus koht arusaamatuks aga milline võiks siis hinnang olla? 2 tundi möödus kiiremini kui järjekord perearsti juures. Uksest välja astudes tundus, et tund lisa ei teeks paha ja külmavärinad jooksid mööda seljatuge. Eks see jääb teie enda otsustada aga mina olen siin ja praegu.
Maratonistardini on jäänud päev ja alla tunni. Eile tegin kaks õlut ja jutustasin loo vaiksest kangelasest, aplast miisust ja tema kahest relvast. Jalad jooksevad piimhapet täis ja vajuvad tunneteküllases laupäevas alt. Mis sest, et keegi öösel minu uue kampsuni peale urineeris. Ürita sa organiseeruda nii, et kindel olla ja siis rikutakse kõiki reegleid. Newton tundub lollina ja matemaatikud sügavad kukalt. Võistlus käib selle peale, kes enne ära kustub. Nii kaugele oleme me siis jõudnud! Fucking uskumatu aga millegipärast hakkab see liiana tunduma. Kõrvalt näha teiste allakäiku ennast hiilgavaks pidamata. Müsteerium Bullerby küla poriselt tänavalt.
Ahh, et mida mina homseks suusale alla määrin: Toko roosa kõrge floorisisaldusega määre, temp. vahemik oli vist -4 kuni -10 kui ma ei eksi. Peaks olema hea materjal homseks, kergelt värske lumega kaetud rajaläbimiseks. Loomulikult teen väikese testi ja lohistan peale määrimist paar tiiru Keila radadel, et aimu saada, kas liigun õiges suunas, forward. Mõte pole paha, kui kaks paari suuski rajale vedada, sest klassikaomadel on niikuinii grafiitmääre all, mis oleks ilmselt teine variant. Elagu Lara Croft ja tema kaks sõpra.