Heihei! Päevad mööduvad, esimese maratonini on jäänud veidi üle kahe nädala. Enesetunne läheb ülesmäge, eile suutsin ennast üllatada ja esimest korda suusarajal oluliselt tempot tõsta ja samal ajal jäi esimest korda pulsi keskmine alla 160bpm'i. Kui eelmise nädala kolmapäeval oli keskmine sama distantsi peale keskmine 166bpm siis eile 158bpm. Ja ajaliselt sõitsin 15sek/km kohta kiiremini. No ilmselt olid ka tingimused head, kuid ei oleks lootnud, et pulss niivõrd suure hüppe allapoole teeb. Usun, et asi on ka paaris saalitrennis. Raske õhk ja maksimaalne pingutus mõjusaid kuidagi...või oli asi hoopis üsna rahulikus nädalavahetuses, kus sai pisut rohkem pinget maha laadida ilma vastupidist põntsu panemata. Keila suusaraja kohta ütleks küll paar kurja sõna juba täna, no ei suudeta paar korda nädalas rada nii üle käia et see künklikuks liuväljaks ei muutuks. Kohe kui kiirus suurem on tegu et suusaliugu kontrollida ja päkk väsib ära. Aga mes seal ikka...toitume mõnuga ja teeme ikka suusatrenni!
Ülehomme Kuutsekale! Jepikajee...hakkab tulema vaikselt. Saab veidi hullata :D Laseme tööinspektorid ja muud peedistajad, kes üritavad viimasel ajal külje alla ronida ja omakasu lõigata mööda külge maha ja astume peale nagu läbi põlenud sigaretile. Esmaspäeval saab 5 aastat tööstaaži aga arvestades meie juhtide kõrget taset personalijuhtimises ja oma alluvatega suhtlemises siis võivad nad selle ka ära unustada. Mind niikuinii ei huvita mida nad arvavad, sest kui teise käest ei küsi siis pole mõtet ka ise jutustada.
Kepid pihku ja punuma...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar